Liisi Alamaa

Sport on olnud minu südames kogu elu. 12-aastaselt proovisin triatloni, kaks aastat hiljem jõudsin jalgrattaspordini, mis mind täielikkult endasse haaras. Siiski mängisin paralleelselt veel sulgpalli ja orienteerusin.

21-aastaselt kirjutasin alla profilepingule Itaalia klubiga, mis andis võimaluse järgneval neljal aastal sõita koos maailma parimate naisratturitega võidu rahvusvahelistel tippvõistlustel.

Peale profisporti pühendusin temposõidule ja seejärel köitsid mind täispikk triatlon ja Everesting. Harrastusspordiga tegelen tänaseni.

Selline mitmekülgne kogemus on andnud mulle arusaama, milline on nii noor-, profi- kui harrastussportlase argipäev ning milliste väljakutsetega tuleb igapäevaselt silmitsi seista. Ma mõistan sportlase sisemaailma, ambitsioone ning tahet tegutseda paremate tulemuste ja enesetunde nimel.

Toitumise vastu kasvas huvi spordi tegemise kõrval, sest ma sain aru, kui suur mõju sellel on ja nägin, kui vähe oli sportlastele selles valdkonnas toetust.

Kuigi pärast profikarjääri lõppu liikusin esmalt ajakirjandusse, jäi soov süveneda sporditoitumisse alles. See ajendas pühenduma järgmised aastad õpingutele: esmalt tervisejuhtimist toitumisnõustamise suunaga Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis ja seejärel spetsiifiliselt sporditoitumist rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud programmis IOC Diploma in Sports Nutrition.

Oma töös lähtun teaduspõhisest, kuid praktilisest lähenemisest. Ma ei usu äärmustesse ega universaalsetesse lahendustesse, sest iga inimene ja iga sportlik eesmärk on erinev. Seepärast keskendun individuaalsetele soovitustele, mis sobituvad sinu treeningkoormuse ja elurütmiga.

Minu jaoks ei ole toitumine ainult kilokalorid või makrotoitained (süsivesikud, valgud, rasvad). See on terviklik süsteem, mis peab toetama nii keha kui vaimset ja sotsiaalset heaolu ning olema jätkusuutlik ka pikemas perspektiivis.